Kõik üldhooldekodud vastavad aasta alguses kehtima hakanud nõuetele

Alates 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa ja hooldekodude töötajatele haridusnõue. Muudatuste eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Sotsiaalkindlustusamet on tänaseks andnud 150 asutusele tegevusload.

Selle aasta algusest peab hooldekodu töötajal olema hooldustöötaja kutse või ta peab olema läbinud kutseõppe, tasemeõppe õppekava või täienduskoolituse. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteedi osakonna juhi Raivo Sultsi sõnul on nõuete mõte luua eeldus, et pakutav teenus on kõigis hooldekodudes kvaliteetne, mille üks eeldus on koolitatud töötajad.

„Need nõuded lähtuvad inimeste vajadustest ning tagavad kõigile inimestele inimväärikad ja võrdsed tingimused. Inimesed võivad hooldekodusse tulles olla kindlad, et kõik tegevused lähtuvad päriselt nende heaolust, mitte nad ei ole lihtsalt tubadesse paigutatud. Nad teavad, et nende eest hoolitsetakse professionaalselt,“ lisas Sults.

Tegevusloaga hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui ka seal töötavate inimeste pädevus vastavad parimal moel teenuse saajate vajadustele. Lisaks annab väljaõpe töötajale parimad töövõtted, et ka ennast säästa.

Kogu 2019. aasta selgitati teenusepakkujatele üldhooldusteenuse nõudeid, korraldati ka mitu teabepäeva. Detsembri alul helistas sotsiaalkindlustusameti järelevalve talitus läbi kõik teenusepakkujad, kes polnud alustanud tegevusloa sisestamisega, ning jagas aktiivselt näpunäiteid. Viimased neli tegevusluba anti välja 31. detsembril.

“Lõuna-Eesti hooldekeskuse Põltsamaa kodu tegevusloa taotlemisega läks kõik hästi. Olime Valgamaa kutseõppekeskuse abiga alustanud hooldustöötajatele õpingute võimaldamist juba varem. Taotluse hetkeks oli väljaõppega personali 42st hooldustöötajast 23, kellest 17 veel hetkel õpib,” kommenteeris Põltsamaa kodu juhataja Lagle Kalberg.

„Meil on palju häid teenusepakkujaid, kes mõistavad, et inimese aega tuleb sisustada. Ei piisa ainult sellest, et hooldekodusse saabunud inimene sööb, vaatab televiisorit ja saab aeg-ajalt pesemas käia,“ rääkis Sults ning lisas, et sama oluline on, et inimesele pakutakse tegevusi, mis soosivad tema iseseisvat toimetamist. „Näiteks käib inimene kunstitunnis, rebib ja voldib pabereid. See laseb tema mälul ja motoorikal säilida, mistõttu säilib tal kauem näiteks võimalus ise süüa ja raamatut käes hoida. Ja kui inimene saab ise enda eest hoolitseda, säilib ka tema väärikus,“ lisas Sults.

Hooldekodudega, millel on tegevusluba, saab tutvuda majandustegevuse registris. „Sealt leiab infot, kui palju on asutusel teenuskohti üle Eesti ja millise kvalifikatsiooniga inimesed seal näiteks töötavad. Kui asutust majandustegevuse registris ei ole, siis järelikult puudub tal tegevusluba,“ juhendas Sults hooldekodu valimisel.

Eesti hooldekodude parimate praktikatega saab tutvuda sotsiaalkindlustusameti YouTube’i lehel.




https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/koik-uldhooldekodud-vastavad-aasta-alguses-kehtima-hakanud-nouetele
Eelmine
Õendusabi või hooldekodu—kust saab vajaliku abi?

Lisa kommentaar

Email again: